Taavi Rõivas: halb õppetund ei kordu

See on mõistetav, aga kas tegemist on riigiabiga või mitte?

Igal juhul, kui on sellised kaasused, kus peab riigiabi luba taotlema, tuleb seda korrektselt teha. Selles on Eesti riigil märkimisväärne kogemus ja kui me nii kaugele jõuame, siis seda loomulikult majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud saavad ka ette valmistada. See on täiesti elementaarne eeldus, et kui me mingi konkreetse luba vajava tehinguga edasi läheme, et siis ka see luba õigel hetkel hankida.

Puidutöösturid on öelnud, et riik teeb oma ettevõttele turul konkurentsieeliseid. Mis te selle peale kostate?

Puidutöösturid on väga erineval arvamusel. Näiteks need puidutöösturid, kes peamiselt kasutavad ümarpalki, on väga huvitatud, et oleks rohkem nõudlust ka vähemväärtuslikule puidule. Ümarpalki metsast välja tuues on oluline, et oleks midagi peale hakata ka latvade ja okstega. On ka neid, kes ise kasutavad oma toodangus vähemväärtuslikku puitu. Ma iseenesest mõistan nende muret, et loomulikult ei tohi tekitada suuri hinnašokke, selleks on meil ka spetsiaalsed meetodid välja mõeldud, valitsus iga kord peab üle vaatama tehingu detailid, et hinnašokki ei tekiks. Seda, et hakata eksporti kunstlikult piirama, et tooraine hästi odav oleks, seda ma loogiliseks ei pea. Eksport toob riiki jõukust ja ma ütleksin vastupidi, me peame tegema kõik selleks, et eksporti tõsta, mitte sätestama piirangud, et võsa kasvaks.

Võite kinnitada, et sellega riik turumoonutusi ei tekita?

Täna on väga selge eesmärk, et ei korduks halb stsenaarium 2009. aastast. 2009. aasta juhtum oli kindlasti halvaks õppetunniks. Toona oli taastuvenergia toetus Eesti Energiale selgelt mitu korda suurem kui see, millest täna räägitakse. Toona ei hinnanud Eesti Energia piisavalt turuolukorda ja need tehingud, mis tõepoolest puidu turuhinda tõstsid, nüüd on valitsus soovinud, et Eesti Energia nendest vigadest õpiks ja me oleme kokku leppinud, et kui me läheme suurtesse tehingutesse statistikakaubanduse raames, siis valitsusel on võimalus iga konkreetset tehingut üle vaadata, kas see tõstab turuhinda või mitte, ja kui me oleme veendunud, et see mõju turule ei ole negatiivne, siis on võimalik ka tehingusse minna. Me oleme sellised kaitsemehhanismid paika pannud.

Kui riik hakkab ühes valdkonnas tehinguid kontrollima, kas see probleeme kaasa ei too?

Ei, ma ei usu, sest siin on riik tehingu osapool. Täpselt samamoodi nagu riik oli tehingu osapool siis, kui me müüsime saastekvooti. Siis oli samamoodi, et riik iga kord vaatas üle, millise hinnaga müüakse ja mida vastu saadakse. Nüüd statistikakaubandus on sarnane, me müüme oma taastuvenergiakvooti, aga me saame vastu, mitte enam elektriautosid ja majade soojustamist, vaid me saame raha. Selle rahaga me saame teha seda, mida riik õigeks peab.